AJALUGU

Birštonas, kui kuurortlinn on tuntud oma mineraalvete poolest juba aastaid, kuid vete ainulaadsus on teada juba aastast 1382.
Birštonas, kui kuurortlinn on tuntud oma mineraalvee olemasolu poolest juba aastaid, kuid vete ainulaadsus on teada juba aastast 1382. Samal aastal on Birštonas leidnud esmakordselt mainimist kohanimena ka Ristirüütlite Ordu maakuulajate koostatud aruannetes, kui „talukoht soolase vee ääres” (Birstain või Bristan). Ürikud leiti Leedu maadeuurija Teodoras Narbutase salajasest arhiivist Karaliaučius (Kaliningrad) 19. sajandi algul. Teadlaste poolt 19. sajandi keskel läbi viidud allikate keemiline analüüs kinnitas vete raviomadusi. 1846. aastal viidi läbi esimene edukas ravikuur, mille käigus patsient, kellele teised raviveed ei mõjunud, tervenes. Seda daatumit peetakse ka kuurortlinna ametlikuks asutamisaastaks. Siiski märgib N. Krasnovskis 1860. aastal, et Birštonase mineraalveed oli külastajate seas populaarsed ka enne 1846. aastat. Haiged, kes saabusid linna ravi eesmärgil, peatusid kohalike elanike juures, kes tõid allikalt mineraalvee ning aitasid ka vannitamise juures. Aastal 1860 sai Birštonas balneoteraapilise kuurorti õigused. Võib väita, et Birštonas, kui kuurortlinn, arenes välja tänu kahele mineraalveeallikale, mille nimedeks Vytautas ja Birutė.